Margus Jaanovits, Vanemuise näitleja, olnud ka volikogu asendusliige, VL Tartu Eest
Ütlen kohe alustuseks ära, et olen Tartusse uue kultuurikeskuse ehitamise poolt, aga … Just nimelt, aga. Diskussioon käib asukoha ümber. Tartu keskpark, kuhu südalinna kultuurikeskust tahetakse ehitada, pole selleks õige valik.
Tartut võib uhkusega nimetada Eesti üheks kõige kultuuririkkamaks linnaks. Juba ainuüksi kesklinna piirkonnas asuvad Vanemuise kontserdimaja, Vanemuise suur maja, pisut eemal Vanemuise väike maja, Emajõe kaldal Sadamateater, Tartu Uus Teater vanalinna piiril, Raadile rajatud Eesti Rahva Muuseum jne. Seepärast on päris kummaline lugeda, et Tartu südalinnas kultuuri ei olevatki, ja alles südalinna kultuurikeskus hakkab seda siia tooma. Kes siis meie Vanemuises oleme …
Kultuuri jagub juba täna igale eale ja maitsele, aga jah, sellist ühtset suurt ja moodsat hoonet, kuhu raamatukogu ja kunstimuuseum kui Tartu tõmbekoht mahutada, meie linnas veel pole.
Siit jõuame järgmise teemani, kavandatava kultuurikeskuse hoone mõõtmeteni. Kas on võimalik, et kõik osapooled saavad kätte selle, millest uue, kaasaegse keskuse valmimisel unistavad?
Juba ainuüksi kunstimuuseum ise oma ekspositsiooni, teadus- ja hooldustöödeks vajalike ruumidega vajavad õhku ja avarust. Nüüd lisame juurde veel raamatukogu, mille teeb kasutajale söödavaks lisaks mitmekülgsusele ka avarus, sopilisus, privaatsus, et pikemaks raamatute vahele pidama jääda, neisse süveneda ja loetu/uuritavaga kaasa minna.
Lisaks näeb kavand ette nn black box saali teatri- ja tantsuetenduste näitamiseks, kohvikuid ja vaba aja veetmise kohti. Projekt tundub üüratult mastaapne. Ehk ka üleliia mastaapne. Kas tõesti on võimalik see kõik südalinnas ühe katuse alla ära mahutada nii, et Tartu keskpark säiliks? Kõik saavad ju aru, et ei säili.
Tänaseks näidatud projekt hõlmab enda alla pea pool pargist. Ilmselgelt ei ole võimalik nii mastaapse hoone ehitamine kesklinna südamesse ilma saagi käima tõmbamata ja puid maha võtmata. Ka see oleks ikka Tartule vääriline tegu? Ei ole.
Mis on aga saanud ideest uus kultuurikeskus rajada Raekoja platsi läheduses asuvale autoparkla alale Tartu linnaraamatukogu taga? Ruumipuuduse jutu asemel võiks mõelda hoopis sellele, kuidas olemasolevaid hooneid uue kavandatava keskusega omavahel siduda. Nii saaksime tekitada Raekoja platsi ümbrusesse ühe põneva kultuurilinnaku ja kasutada ära arhitektuurilise ning ajaloolise väärtusega vanu hooneid.
Tartu linn on meelepärane koht linlastele elamiseks ja üliõpilastele õppimiseks just seetõttu, et siin on õhku, avarust ja rohelust – keskkond on meeldiv. Keskpark koos teiste Emajõe ääres leiduvate rohealadega tuleb säilitada ning läbimõeldult moodustada tervik.
Tartu kesklinn peab saama kohaks, mis tõmbab külastajaid ligi ka ilma suurhoonete rajamiseta pargialadele. Päris õõvastav oli aastal 2015 lugeda uudiseid Tartu kesklinna üldplaneeringust, kavatsusest hoonestada aastaks 2030 Emajõe ümbruses asuvad rohe- ja pargialad.
Kas tõesti on kujunemas uueks normaalsuseks kesksuvel tulikuumale asfaldile kunstmuru istutamine, kui samal ajal paari meetri kaugusel kesklinna pargid lausa kisendavad uuenduste järele. Tartu kesklinn peab jääma roheliseks ja keskkonnasõbralikuks piirkonnaks, tuleb vaid pead kokku panna ja põnevad ideed teoks teha!
Avaldatud Postimehes