Skip to main content

Köisraudtee võimalik teekond ERMi juurest Tartu kesklinna ja tagasi

Loe köie lugu siit!

Eesti Rahva Muuseum Raadil ja muuseumid Tartu kesklinnas tuleb omavahel kokku siduda – meie arvates peaks seda tegema köisraudtee abil. Nii loome võimaluse külastajatel mugavalt, huvitavalt ja kiirelt liikuda Tartu muuseumide vahel, saades lühema aja jooksul osa mitmest muuseumist. Nii loome muuseumide vahel veel suurema sünergia ning aitame neil endid majandada. Nii lühendame seda paari kilomeetrit, mis Tartu kesklinna ja Raadi vahel on. Kesklinn saab nii hoopis uue mõõtme.

Köisraudteel on ühistranspordi vallas täiesti uus mõõde ja tähendus. Köisraudtee aitab kaasa liikluskoormuse vähenemisele tänavatel, see on keskkonnasõbralik, jätab tänavatel rohkem ruumi rattateedele ning on suures plaanis ühekordne investeering. Köisraudtee sobib hästi just kausikujulistesse linnadesse, meie õnneks Tartu ongi kausi kujuline.

Linnalise köisraudtee eelised

Lühike ehitusaeg ja madal ruumivajadus

Tornide ja jaamade kokkupandavate elementide abil optimeeritud ehitusprotsessid võimaldavad köisteede lühikest valmimisaega. Struktuuriline jalajälg on väike, kuna ainult tornid ja jaamad nõuavad maapinnal ruumi. See teeb ehitamise võimalikuks isegi hoonestatud linnakeskkonnas.

Kulutõhusus

Trossisüsteemi saab planeerida ja ehitada väga lühikese aja jooksul. Võrreldes teiste transpordivahenditega on ehituskulud juhitavad ja tasuvad end ära ka igapäevases tegevuses. Väikese konstruktsioonilise jalajälje, standardiseeritud paigutuskontseptsiooni, väikese energiatarbimise, optimeeritud töö ja hoolduse tõttu on köistesüsteem muljetavaldavalt tasuv.

Atraktiivne transpordivahend

Trossisüsteem on atraktiivne transpordivahend kõikjal. Planeerijad hindavad selle lihtsust olemasolevate transpordivõrkudega integreerimisel ning selle keskkonnasõbralikkust. Ettevõtjatele on kasulikud kulutõhusad toimingud ja madalad ehituskulud. Reisijaid rõõmustab turvaline, usaldusväärne ja mugav transpordivahend, mis muudab iga reisi elamuseks tänu vaadetele.

Aegasäästev

Köisteel sõitjad ei kaota aega, sest see transpordivahend töötab pidevalt ja selle transpordivõimsus on muljetavaldav. Liiklusummikud, sagin ja ummikud ei takista seda. Köistee on kõigest kõrgemal ja toob oma reisijad – pendeldajad, pered või turistid – kiiresti ja usaldusväärselt sihtkohta. Tulemuseks on väga lühike ja planeeritav teekond igal ajal.

Liikuvus kõigile

Õhutross on taskukohane transpordiliik kõigile. Tänu täiesti takistusteta juurdepääsule saavad köisteed liikumispuudega reisijad ilma raskusteta kasutada. Lapsevankreid, ratastoole või jalgrattaid saab ka kogu aeg autos istuda.

Integreeritud

Trossisüsteemi saab sujuvalt integreerida, et laiendada või uuendada transpordivõrku. Integratsiooni lihtsustab asjaolu, et olemasolevaid sõiduplaane ei pea muutma, kuna köistee töötab pidevalt. See tähendab, et liikuvuse pakkumist saab täiustada kiiresti ja lihtsalt.

Keskkonnasõbralik

Trossisüsteem on keskkonnasõbralik transpordivahend. Tänu elektriajamile ei teki kohalikke heitmeid. Taastuvenergia kasutamisel võivad toimingud olla isegi täielikult süsinikuneutraalsed.

Usaldusväärne

Kui köisraudteed kasutatakse ühistranspordiks, hindavad reisijad nende usaldusväärsust ja mugavust: sõiduajad jäävad kogu päeva samaks ja kõik reisijad reisivad istudes. Köistee kõrge tehnilise kättesaadavuse tõttu teavad reisijad, et nad saavad köisteel reisida igal ajal, kui nad seda soovivad.

Uus tase

Köistee on oma olemuselt kõrge lendaja. Kajutid liiguvad kõrgel teede ja topograafiliste takistuste kohal tasemel, mida teised transpordiliigid ei kasuta. Sellel tasandil viib see reisijad – olenemata sellest, kas need on pendeldajad, pered või turistid – kiiresti sihtkohta. See annab inimestele rohkem aega tähtsamate asjade jaoks. See on liikuvus, mis on viidud järgmisele tasemele.

Tõestatud tehnoloogia

Köisteed on edukalt tegutsenud aastakümneid hõlmavates kõige keerulisemates kliimatingimustes ja veavad miljoneid inimesi päevast päeva linnades üle maailma. Need on tõestatud kui ohutu ja usaldusväärne transpordivahend.

Omavahel ühendatud

Nutikad linnad vajavad ligipääsetavaid, jätkusuutlikke ja hästi ühendatud mobiilsuslahendusi. Doppelmayr/Garaventa tutvustab pidevalt digitaalseid tooteid ja teenuseid, et tagada igapäevase köistee maksimaalne töökindlus ja tõhusus. Sellised funktsioonid nagu WIFI, reguleeritav valgustus, laadimisjaamad, teabe- ja meelelahutusvõimalused ning palju muud on osa mõnusa, sujuva ja atraktiivse linna köistee kogemusest.

Täielikult kohandatav

Jaamu ja kajuteid saab täielikult kohandada vastavalt reisijate vajadustele ja eelistustele. WIFI kajutites ja jaamades, reguleeritav valgustus ja laadimisjaamad on funktsioonide hulgas, mida saab kasutada reisijate jaoks atraktiivse keskkonna loomiseks. Jaamad võivad sulanduda oma keskkonda või paista silma arhitektuurilise eripärana, tõstes esile köistee olemasolu.

Digitaliseeritud

Nutikad linnad nõuavad mobiilsuslahendusi, mis on täielikult integreeritud digitaalsetesse andme- ja teabevõrkudesse. See sisaldab teavet kogu ühistranspordivõrgu tööseisundi kohta igal ajal, et oleks võimalik mugavalt planeerida järgmist reisi. Köisraudtee pakub teavet ka digitaalse võrgu jaoks ja seda saab kaasata reisi planeerimisse. Operatiivteabe digitaliseerimine võimaldab operaatoritel protsesse jälgida ja neid reaalajas pidevalt optimeerida. Funktsioonid, nagu WiFi, infotainment ja palju muud, on osa mugavast ja ühendatud linna köistee kogemusest.

Linnaintegratsioon

Köisteed saab harmooniliselt integreerida linnakeskkonda nii arhitektuurse kujunduse, jaama füüsilise integreerimise kui ka jaamade täiendavate kasutusvõimaluste osas. Näiteid võib leida kogu maailmast: jaamad, mis on ühendatud uutesse või isegi olemasolevatesse hoonetesse, metroojaamad või multifunktsionaalsed jaamad, kus asuvad kontorid, kauplused ja restoranid.

Idee autorid

Küsimuste korral kirjuta või helista meile:

Tanel Tein, 5280050tanel@imid.ee
Vahur Kalmre, 5043461vahurkal@gmail.com

KKK

1. Kuidas köisraudtee töötab?

Köistee korral transporditakse reisijaid või veoseid jaamast jaama kandurites (kajutid, toolid või T-latid) või nende peal, mis on riputatud üle tornide juhitavale köiele. Reisijad saavad jaamadesse siseneda ja sealt maha tulla. Ajam on elektriline ja asub ühes jaamas. Köistee põhikomponendid on kandurid, köis, ajamijaam ja tornid.

2. Mis tüüpi köisteed on olemas?

Köisteajam on elektrimootor, mis asub jaama keskel. See toimib otse härjarattale, mis ajab köie ja kandurid edasi. Pidurid, reduktorid ja mootorid ei ole üksikutel kanduritel vajalikud, kuna neid veetakse, kiirendatakse ja pidurdatakse ainult köie abil. See tehnoloogia on väga energiasäästlik, keskkonnasõbralik ja ökonoomne.

Ajamikontseptsioone on erinevaid – koos reduktoriga või ilma. Ajami kontseptsioon on alati kohandatud vastavalt antud olukorrale.

3. Mis köisraudtee maksab?

Köistee rajamise/ehitamise kulud on murdosa muude transpordiliikide maksumusest: 1/3 trammitee, 1/10 metroo kuludest. Iga köisraudtee on kohandatud vastavalt konkreetsele projektile. Sel põhjusel sõltuvad köistee paigaldamise kulud suuresti individuaalsest projektist ja paljudest projekteerimisparameetritest, nagu otstarve, transpordivõimsus, vertikaalne tõus, jaamade arv, pikkus, joondus jne.

4. Mitu inimest köisraudtee mahutab?

Köistee maksimaalne transpordivõimsus on 6000 reisijat tunnis ja suunas.

Võrdluseks: 10 000 reisija vedamiseks tunnis (5000 kummaski suunas) vajate 2000 autot (täielikult hõivatud, igaüks 5 reisijat) või 200 bussi (bussi mahutavus 50 reisijat). See omakorda nõuab rohkem ruumi (nt laiema ja suurema tee ehitamiseks) ning tekitab müra ja heitmeid.

5. Kui keskkonnasõbralikud on köisteed?

Köisteed on keskkonnasõbralikud. Need on elektriliselt juhitavad – ilma heitgaaside ja mürata – ning nende ökoloogiline jalajälg on suhteliselt väike. Keskkonnasõbralikum on ainult jalgrattasõit või kõndimine.

Näide: köisraudtee reisi/reisija km kohta tarbitakse 0,1 kW. See on samaväärne juuste fööniga kuivatamisega 5 minutit.

6. Millal te kasutate köisteed?

Doppelmayr/Garaventa suudab ehitada linnaruumidesse praktiliselt igasuguse köistee. Süsteemi valik sõltub lahendatavast liiklusprobleemist ja nõuetest. Sellised parameetrid nagu sihtotstarve, joondus, ohutus, ronitavad vertikaalsed meetrid, kättesaadavus, transpordivõimsus, veetavad reisijate rühmad (jalgrattad, ratastoolid, jalutuskärud), kandja mugavus jne on otsustavad tegurid.

Köisteed optimeerivad üldiselt materjali- ja reisijatevooge – olenemata sellest, kas see asub linnades, suusakuurortides või suveturismis. Lisaks hoogustavad köisteed turismi arengut.

7. Kui kiiresti liiguvad köisteed?

Sõiduaeg köisraudteel on lühike. Köistee suur eelis on see, et see võib sõita ilma, et seda mõjutaksid muud transpordivahendid (bussid, autod jne) – kuna see liigub täiesti erinevas transporditasandis ning libiseb üle maanteeliikluse ja ummikute. Lisaks ei võta köistee praktiliselt mingeid ümbersõite (kuna see liigub läbi õhu). Teine tema kasuks on see, et köistee töötab pidevalt (ilma ajakava ja peatusteta).

Pideva liikumisega üherattaline köistee kulgeb kiirusel kuni 7 m/s (25,2 km/h); keerukas gondlitõstuk kiirusega 8,5 m/s (30,6 km/h). Näited maanteetranspordist: Viinis on maanteeliikluse keskmine kiirus 21 km/h; Berliinis on see 18 km/h ja Stuttgartis 17 km/h. See sõiduaeg peegeldab ka vajadust järgida seadusi ja norme.

8. Kui kõrged on köisteed?

Trossitornide kõrgust ja arhitektuurilist kujundust saab kohandada vastavalt olukorrale.Torni kõrgus sõltub köistee süsteemist, nõutavast kõrgusest maapinnast, tornide vahekaugusest, topograafiast ja muudest teguritest. Näiteks Boliivia La Pazi tornid on keskmiselt umbes 22 meetrit kõrged.

9. Kui suured on köisteed?

Köisteed on saadaval mitmes suuruses ja variatsioonis. Sõltuvalt köistee süsteemist mahutab neid 6 (pideva liikumisega üherattaline köisraudtee) kuni 34 (kolmerattaline gondlitõstuk) ja kuni 230 (pööratav õhktrammitee) reisijat. Köisteed on mõeldud ka takistusteta juurdepääsuks ja seetõttu saavad neid kasutada kõik.

Kabiinid on loodud vastavaks otstarbeks (nt kauba ja reisijate veoks) ning vastama muudele olulistele parameetritele, nagu transpordivajadused (jalgrattad, ratastoolid, jalutuskärud), soovitud mugavus ja transpordivõimsus.

10. Mis eristab köisteed teistest linnatranspordi lahendustest?

Köistee avab täiesti uue transpordilennuki: see liigub olemasoleva infrastruktuuri kohal, mida saab endiselt linnaelus kasutada. Selliseid takistusi nagu jõed või künkad saab ületada ilma raskusteta. Köistee liigub liiklusmahust sõltumatult ja seda ei hoia kinni ummikud. Lisaks kulgevad köisteed pidevalt ega vaja seetõttu sõiduplaani. Köisteedel on ka palju eeliseid, mis harmoneeruvad väga hästi teiste transpordiliikidega. See tähendab, et köisteed võivad laiendada linna transpordiinfrastruktuuri ning ühendada peamised sõlmpunktid või levialad transpordivõrguga. Selle tulemusena pakuvad need ideaalset täiendust ja leevendust olemasolevale liikuvussüsteemile.

11. Kui kaua kulub linna köistee ehitamiseks?

Köistee paigaldamiseks kulub umbes 2 aastat. Võrreldes teiste transpordivahenditega saab köistee projekti suhteliselt kiiresti ellu viia.

Jaamu saab integreerida näiteks olemasolevatesse hoonetesse või infrastruktuuri lisada või ehitada teede kohale. Tornid vajavad vähe ruumi ja võivad hõlpsasti sulanduda ümbritsevaga. Maailma suurima linnalise köisteede võrgu rajamiseks La Pazis 10 liini jaoks kulus umbes 6 aastat.

12. Kas köisteed võimaldavad jalgrataste, lapsevankrite jms takistusteta transportimist?

Köisteed on takistusteta. Need on mõeldud igat liiki inimeste – eakate, lastega perede, füüsilise puudega inimeste jms – vedamiseks ning ka kauba transportimiseks. Kajutites pole probleeme jalgrataste, ratastoolide, lapsevankrite, pagasi ja kaubaaluste jaoks. Tasapinnaline sissepääs jaamades tagab hõlpsa juurdepääsu. Mida suurem on salong, seda mugavam on jalgrattaid kanda jne.

13. Kas köisteede võrk (nt La Paz) on üleviidav mõnda teise linna?

Iga köistee projekt on ainulaadne ja seda tuleb käsitleda individuaalselt. Köistee eeliseks on see, et see vastab kergesti paljudele nõuetele-see on kohandatud vastavalt liikumisvajadustele.

Näiteks võib köisraudtee ühendada võrguga suured transpordisõlmed ja/või laiendada olemasolevat kohalikku transiiditaristut ning seega oluliselt vähendada liiklusummikuid.

14. Millised on köistee maksimaalsed parameetrid?

Esimene nõue, millele köisraudtee peab vastama, on liikuvus. Erinevad köistesüsteemid (nende erinevate parameetritega) ja nende omadused vastavad erineval määral liikumislahenduse vajadustele (takistusteta juurdepääs, mugavus, transpordivõimsus jne). Sel põhjusel tuleb süsteem valida nii, et see vastaks konkreetse projekti nõuetele.

Nõuded, mida tuleb täita, osutavad sageli sellele, milline köistesüsteem sobiks kõige paremini. Takistuseta juurdepääs, transpordivõimsus, konstruktsiooni jalajälg ja mugavuse vajadused võivad juba praegu olla tegurid, mis otsustavad, milline köistee süsteem oleks kõige sobivam.

15. Kuidas köisraudtee integreeritakse linnakeskkonda?

Köisteed on väga paindlik transpordiliik. Nende struktuurid (jaamad, tornid) saab integreerida olemasolevasse infrastruktuuri (majad, transpordisõlmed jne) ja nende arhitektuur on individuaalselt kujundatud nii, et see harmoneeruks linnapildiga.

Köisteed saab ühendada ja integreerida ka kohaliku transiidivõrguga (kombineeritud jaamad, piletimüük jne). Tornid võtavad vähe ruumi ja jaamades saab pakkuda täiendavaid mugavusi, nagu poed, infopunktid või tualettruumid

16. Millised on süsteemi hooldamiseks vajalikud sulgemisperioodid?

Hooldust on kahte tüüpi:

 

Ennetav hooldus, mis on pidev protsess, mida teostatakse iga päev, kord nädalas või vajaduse korral vastavalt komponendi kasutustundidele. Seda tehakse ajal, mil paigaldis ei tööta, nt. öösel pärast avalikkusele sulgemist. Ennetav hooldus ei vaja väljalülitamist.

 

Planeeritud / plaaniline hooldus nõuab lühikest seiskamist. Seda on vaja suuremate osade hooldamiseks või nende osade väljavahetamiseks, mille kasutusiga on lõppenud.

Kaasaegsetel köisraudteepaigaldistel on keerukad süsteemid, mis jälgivad kõiki komponente. Tööandmed koos hooldusgraafikuga võimaldavad optimeeritud töövoogu, et vähendada seiskamiste arvu ja pikkust. Hästi planeeritud köievahetuse saab teostada 3-5 päeva jooksul, mis on sarnane metroo või trammi rööbastee ja lülitite hooldusega.

17. Mis on maksimaalne tuulekiirus, millega köisraudtee saab töötada?

Monocable Eemaldatavad gondlisüsteemid (MGD) võivad töötada tuulekiirusel kuni 60–70 km/h. Tri Cable süsteemid võivad töötada tuulekiirusel kuni 100 km/h. Köisraudteega sõitmine peatatakse äikesetormide ajal.

17.1. Millist mõju avaldab ebasoodne ilm köisraudtee kasutamisele?

Ilmaprognoosi põhjal võetakse õigeaegselt ettevaatusabinõusid, et vältida ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevat riski. Kaasaegsed ilmaennustus- ja seiresüsteemid, nagu need, mida kasutatakse lennujaamades, tagavad äikesetormide ajal ohutu töö minimaalse seiskamisajaga.

18. Milline on kajutite sagedus jaamas?

Jaama saabuvate kajutite sagedus sõltub mahutavusest, salongi suurusest ja köisraudteeliini pikkusest. Võimalik, et kajut saabub kohale iga 12 sekundi tagant.

19. Kas salongi kiirus jaamas võimaldab pardale pääseda igat tüüpi reisijatel?

Kui salong on jaama sisenenud, eraldatakse see kaablisilmusest ja aeglustatakse kiirusele, mis võimaldab mugavalt kõikidele reisijatele, sealhulgas liikumispuudega või ratastoolis liikujatele, maha ja pardale. Salongi kiirus platvormil (kus toimub pardale minek ja maandumine) on umbes 0,2 m/s.

20. Milline on süsteemi vastupanuvõime erakorralistel sündmustel, nt. süütamine?

Üldjuhul on köisraudteesüsteemidel erakorralistel sündmustel sama vastupidavus nagu teistel ühistranspordisüsteemidel, nt. metroo, tramm, bussid. Vandalismi või tahtlikku hävitamist ja süütamist võib juhtuda kõikjal.

 

Kaasaegsete taastamissüsteemide eesmärk on võimaldada hädaolukorras jaamas väljumist, et vältida liinil reisijate allalaskmist. Kabiinidel ei ole mootorit, mis vähendab mootori rikke tagajärjel tekkivate vahejuhtumite võimalust.

20.1. Milline on köisraudteesüsteemi tavaline reisijate evakueerimise ja päästmise tava?

Taastamissüsteem Doppelmayr võimaldab kõik kajutid teisaldada lähimasse jaama, kust reisijad välja pääsevad. Reisijate rongileminek liinil on viimane võimalus isegi erakorraliste juhtumite korral.

21. Milline on köisraudtee süsteemi töökindluse määr?

Kaasaegsed köisraudteepaigaldised võivad saavutada 99,5% töövõime.

22. Kui suur on 300 kajuti, sealhulgas varukabiinide ja hooldusrajatiste jaoks vajalik depoo?

Depoo suurus sõltub paigaldise tehnilistest parameetritest, nagu süsteemi pikkus, võimsus ja rööbastee kiirus. Näide: köisraudtee paigaldamiseks kogupikkusega 4 km ja võimsusega 4000 pphpd, rööbastee kiirusega 6,0 m/s ja 10-kohaliste kajutitega on vaja umbes 160 kajutit. Tavaliselt paigutatakse kajutid jaamahoonesse integreeritud depoo, korrus alla või alla või platvormi tasandile.

300 kajuti, varukajutite ja hooldusrajatiste depoo suurus on umbes 60 x 50 m (3000 ruutmeetrit).

23. Milline on köisraudtee sammaste nominaalne projekteerimiskaugus?

Kaugus sõltub erinevatest teguritest, näiteks köisraudtee paigaldustüüp (Monocable / Tricable), kohalik topograafia ja süsteemi läbilaskevõime.

Tavaliselt on ühekaablilise paigalduse korral tornide vaheline kaugus 150–300 meetrit ja keeruka paigalduse korral 800–1500 meetrit.

24. Millised on töövõtja nõuded selle transiidisüsteemi ehitamiseks?

See nõuab töövõtjale esitatavate nõuete kindlaksmääramiseks üksikasjalikult süsteemide spetsifikatsioonide määratlemist. Tavaliselt saavad komponente toota hästi varustatud ja kvalifitseeritud teraskonstruktsiooniettevõtted, kes on sertifitseeritud vastavalt kohustuslikele standarditele.