Tanel Tein, VL Tartu Eest
Oleme nüüd olukorras, kus kultuuritegelased isiklikult soovivad Tartu keskpargis sae käima panna … Kurb. Tegelikult väga kurb.
Midagi on siin pildil väga valesti! Kui kultuur midagi tahab, siis vaidluskohta ja teisiti arvamust justkui ei saagi olla? Saab küll.
Wikipediast leiab kultuuri iseloomustava rea: kultuur on inimkeskkonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.
Sellest lähtuvalt on mul teie, kellest paljud on oma ala arvamusliidrid, avaldust keeruline mõista ja sooviks mõned küsimused esitada.
Kas kõik teist reaalselt süvenesid täpselt toetusavalduse teemasse, kui teile tekst allakirjutamiseks saabus? Mitu kultuuriinimest reaalselt uuris, kui suurt hoonet soovitakse ehitada, kuhu täpselt soovitakse ehitada, mille arvelt soovitakse ehitada? Ja kes selle tulevikus kinni maksab? Või puhuti teile odavat müügijuttu?
Kindlasti lugesid paljud avalduse põhjalikult läbi ja tegid asja endale selgeks – küsimus on, kas avalduse tekstis on kogu tõde? –, teisalt kaldun arvama, et on ka neid, kes ei süvenenud ning saades nüüd teada kogu tõe, mõtlevad, kas nad tegid ikka õigesti.
Te kirjutasite alla sellele, et 21. sajandil on normaalne Tartu kesklinnas park osaliselt maha võtta, et sinna suur hoone ehitada, alternatiivseid asukohti üldse kaalumata! See alternatiiv on aga olemas, sealsamas südalinnas, raeplatsi kõrval ja ilma, et peaks parki ohverdama.
Ja, just, selles toetuse tekstis ei olnudki sõnagi, et suur hoone tuleb täpselt keskparki, kenasti oli seal aga kirjas, et plaanitaval suurel hoonel on „suurepärane asukoht Emajõe kaldapealsel“. Miks ei võinud olla ausalt kirjas „suurepärane asukoht keskpargis“, mida sooviti varjata? Varjata seda, et väga suures mahus tuleb see suur hoone pargi asemele. Peale selle hoone tulemist ei jää sama palju haljasala üle, ei jää sama palju puid.
Mõistetavalt ei taibanud te küsida, et kuidas on võimalik mahutada 27 500 m2 suurune hoone parki nii, et selle tarbeks ei pea langema pargis pea 100 puud ja põõsast ja seda kesklinna pargis, 21. sajandil!
Ja, täpselt nii see ongi, sellist mahtu ei ole võimalik keskparki mahutada teisiti, kui järgida etteantud hoonestusala üldplaneeringus, mis on pea pool keskpargist.
Kultuuriteemadel rääkides on millegipärast tavaks saanud, et manageerimine, hilisem hakkama saamine ja äramajandamine polegi justkui olulised, seega on mõistetav ka allakirjutanute, sealhulgas ka väga paljude mittetartlaste, soovitus hakata igal aastal – igal aastal! – Tartu linna maksumaksjal oma taskust doteerima suure hoone ülalpidamist ca 2,5 miljoni euroga. Kas see on proportsionaalne ja optimaalne?
Olen ka ise suur kultuurinautleja ja mul oleks väga hea meel, kui linna ja riigi poolse investeeringuna oleks võimalik lahendada enamus probleemides asutuste ruumiprobleemid ning anda neil uut tegevuslusti. Seda aga ei tohiks teha tartlaste (ja ka mittetartlaste) teadmatuse, pargi ja looduse arvelt. Selles kõiges peab olema tasakaal ja optimaalsus ka tuleviku kulude osas.
Mis on aga linnavalitsuse kava ja plaan meie linna parkidega?
Viimati lugesime ägedast jänesekapsa rallist meie parkidesse. Lahe, aga kus on tegevused inimestele parkides. Sellel teemal pole linnast midagi kahjuks kuulda.
Eks õige pea on, sest kus viga näed laita, seal mine ja aita. Me oleme lõpetamas oma idee väljatöötamist Tartu keskpargi muutumisel inimestele kutsuvaks.
Ilmunud Tartu Postimehes 14. märtsil 2021
